Mis on infosõda?

Infosõda on üks hästi praktiline osa nn uue põlvkonna sõjapidamisest. Füüsilist jõudu, rasket soomust vms kasutatakse minimaalselt. Selle asemel mõjutatakse inimesi oma riigi ja valitsuse asemel hoopis ründajat toetama. Infosõja laskemoon on lood ja jutustused – võõrsõnaga öeldes narratiivid -, sümbolid ja märgid, müüdid ja rituaalid. Lugudes ja jutustustes kasutatakse kindlaid süžeesid, pooltõdesid, väljamõeldisi.

  • Uue põlvkonna sõjad peetakse info- ja psühholoogilises keskkonnas – mõistuse tasandil. Sellise agressiooni eesmärk on laostada vastase relvajõud ja elanikkond moraalselt ja psühholoogiliselt.
  • Infosõjas levitatavate valeuudiste, vandenõuteooriate ja kuulujuttude äratundmine muutub kiires infotulvas keeruliseks. Väljamõeldised levivad teatud veebilehekülgedel ja sotsiaalmeedia keskkondades – nn kõlakodades -, kuhu kogunevad sarnase maailmapildi, huvide ja tõekspidamistega inimesed.

Miks infosõdu peetakse?

Sest niimoodi on (suur)riikidel kõige odavam suruda „naabritele” ja teistele, ebameeldivat konkurentsi pakkuvatele riikidele oma tahtmist peale ja saavutada soovitud eesmärk. Kuna infoga on kõige odavam manipuleerida, siis selle kaudu käibki peamine mõjutustegevus.

Infosõja intensiivsuse spidomeeter pendeldab kord üles, kord alla. Kui vastane suunab sõja Eesti vastu, sagenevad kõigepealt inforünnakud ja väljamõeldised Eesti kohta. Need kestavad järjepidevalt ka ajal, mil ka kõik teised hübriidsõja elemendid on töös. Kuna raha on kõigil alati vähe, isegi riikidel, siis muutubki informatsioon aina hinnalisemaks valuutaks.

Sageli kasutatakse nn sõbralikuks hõlvamiseks pehmet jõudu. Pehme jõud tähendab mitmesugusel moel peibutamist, telesarjade, filmide ja kas või rõivastuse välja mängimist millegi eriti popi ja atraktiivsena. Nõukogude ajal olid näiteks läänest hangitud teksapüksid erakordselt ihaldusväärsed, sest neid ei saanud poest osta. Isegi järjekorras seismine ei aidanud.

Kus ja kuidas infosõda peetakse?T

Infosõja lahinguväli

Infosõja lahinguväli on meie mõistus ja meel, taju ja emotsioonid. Infosõja eesmärk on mõjutada sihtrühmade tajusid, hoiakuid, käitumist ja otsuseid. Infosõja operatsioonide algatajateks on enamasti riigid, kes soovivad saavutada poliitilisi ja sõjalisi eesmärkide.

Kuidas võid Sina infosõtta sattuda?

Oleme kõik mõjutatavad, meie mõistus filtreerib infot valikuliselt. Sotsiaalmeedias levitatavad videod, fotod ja meemid muutuvadki aina mitmekesisemaks. Vaatame ja jagame, jagame ja kommenteerime, ja vajutame uuesti share… Kuni chillist saab…. crash. Praegu oleks tänavarahutused ja kaklused juba hoopis teisest puust kui 2007. aasta aprillikuine Kremlist organiseeritud Pronksmäss. Küberrünnakud oleksid kurjemad, tänavarahutused verisemad. Keegi ei oska arvata, kuidas see kõik lõppeks.

Hirm ja paanika

Järjepidevalt edastatakse ässitavaid ja emotsionaalselt kallutatud materjale, mis on segatud tõe ja valega. See ongi üks viisidest lugejate ja vaatajate arusaamu mõjutada moel, mis on postituse loojale kasulik. Vastuolulisus ja infokaos võib põhjustada massipsühhoosi, meeleheidet ja hukatustunnet. Hirmu ja paanika teke ongi ründaja soov, sest massiline segadus on vastumeelsuse esimene aste.

Infosõja näited ajaloost

Artiklid | Videod