joonistuse autor: Karl-Erik Talvet
Leelo Tungla lasteluuletuste valikkogu „Vana vahva lasteaed“ trükiti 1988. aastal 40 000 eksemplari ning see tänapäeva mõistes hiigeltiraaž müüdi välgukiirusel läbi. Põhjus ei peitunud luulekogu soodsas hinna – poekassas küsiti raamatu eest kõigest 40 kopikat. Nõukogude ajal – ja 1988 seda veel oli, kuigi sinimustvalge lehvis kevadest alates julgelt juba kõikjal – olid inimesed lihtsalt harjunud raamatuid ostma ja lugema, sest kirjandus asendas suurt osa meelelahutusest, kaasa arvatud ajakirjandust.
Lisaks sai kirjandusse-muusikasse-teatrisse-kinokunsti, kunsti üldse, peita vihjeid ja sõnumeid, mälestusi ja unistusi ajast, mil oldi vabad. Neid ridade vahele istutatud teateid vajati nõukogude hallis olustikus ellujäämiseks ja enda veenmiseks, et tulevik toob varem või hiljem vabanemise.
Kuigi olukord oli aeg-ajalt ikka päris lootusetu. Kui vaimne stagnatsioon pärast 1968. aasta Praha kevade verreuputamist eriti rusuvaks muutus, luuletas Paul-Eerik Rummo enda põlvkonna tulevikuväljavaadetest üsna otse: “Suubub, ah sumbub see hoog umbsesse preservatiivi.”
1980ndate aastate alguses, keset kõige kibedamat venestamiseaega, kuulati hardunult, kuidas Ruja laulab Koidula teksti:
“Süda, kuis sa ruttu tõused
kuumalt rinnus tuksuma,
kui su nime suhu võtan,
püha Eesti isamaa!
Head olen näind ja paha,
mõnda jõudsin kaota’,
mõnda elus jätan maha –
sind ei iial unusta’!”
Ruja laulis hästi ja õigesti. Kirjandus-muusika-teater-kinokunst, kunsti üldse, aitaski inimesed okupatsioonist välja.
Pärast Külma sõja lõppu, 1990ndate alguses tõi Ameerika Ühendriikide rahvusvaheliste suhete spetsialist Joseph Nye kõnekeelde termini pehme jõud (soft power). See tähendab poliitiliste eesmärkide saavutamist leebe, kaasava, sõbraliku mõjutamise abil. Kõige levinumad pehme jõu laengud on peidetud kirjandusse ja kunsti, filmidesse ja telesarjadesse. Aga kindlasti ka sporti, teadusesse, toitu ja koguni kilekotti, millega see toit koju tassida. Keskealised ja vanemad mäletavad, kuidas nõukaajal ihaldati välismaist nätsu, kohvi ja teksasid. Isegi Helsingist toodud reklaampildiga kilekott võis ENSV-s maksta koolipoisi ranitsa hinna, sest see oli tükk vabast maailmast. Sellisest, mida tallinlased nägid spetsiaalsete antennide abil Soome telekanalitest.
Pehme jõud eesmärk on püüda sind lõksu nagu saab krõpsu- ja limonaadireklaam varem või hiljem kätte lapse.
Nüüdisaegses maailmas on näiteks Hiina rahvavabariigi pehme jõu kõige levinum instrument Konfutsiuse instituutide võrk, kus õpetatakse Hiina keelt ja kultuuri. Instituutide tööd rahastab Hiina riik ja õpetajad tulevad samuti Hiinast. Sellesse võrgustikku kuulub kogu maailmas umbes 450 asutust ja on teada arvukalt juhtumeid, kus Konfutsiuse instituudid on üritanud sekkuda asukohariikide ülikoolide akadeemilisse tegevusse, nõudes, et Hiinat puudutavates teemades järgiksid kõrgkoolid Hiinale sobivaid põhimõtteid. Teiste sõnadega: Konfutsiuse instituudid toimivad Hiina saatkondade käepikendustena.
Näiteid pehme jõuga vallutamist leiab ajaloost aga ammu enne selle termini kasutuselevõttu. Juba Külma sõja eel müüsid USA ettevõtted ja Hollywood ülejäänud maailmale mitte ainult oma tooteid, vaid ühes sellega ka Ameerika kultuuri ja väärtusi. Kuvandit riigist, mis on võimas, põnev, moodne ja trendeloov ning kus kõik on võimalik, isegi see, et ajalehepoisist saab miljonär. Suurbritannia jaoks oli Külma sõja ajal oluline Ida-Euroopas pehme jõu rakendamise kanal BBC toodang. Benny Hilli mäletate? Vat nii!
Rahvusvahelises poliitikas tähendab pehme jõud väärtusi, mida organisatsioon või riik väljendab oma kultuuris ja käitumises, mida ta seob oma sisemiste tavade ja poliitikaga ning viisis, kuidas ta suhtleb teiste riikidega.
Sajad tuhanded USA-s õppivad välistudengid naasevad ülikooli lõpetamise järel kodumaale koos Ühendriikides omandatud teadmiste ja väärtustega. Räniorus edu saavutanud Aasia ettevõtjad lähevad koju ning levitavad seal USA tõekspidamisi ja kasutavad ära ookeanitaguseid suhteid. Suur osa Hiina poliitiliste juhtide lastest on omandanud kõrghariduse Ühendriikides, mistõttu on neil realistlik ettekujutus USA ühiskonnakorraldusest ja põhimõtetest – mis erinevad oluliselt Hiina omast.
Diplomaat Edward H. Carr jagas 1939. aastal võimu kolmeks komponendiks: sõjaline võimekus, majanduslik võimekus ja võimekus mõjutada avalikku arvamust. USA president Woodrow Wilson, samuti tema järglased Franklin Roosevelt ja John F. Kennedy pidasid avaliku arvamuse mõjutamist – ehk siis pehmet jõudu – üheks olulisemaks võimu osaks.
Eesti jaoks on tähtis teada, et pehme jõu rakendamise tulemuslikkus ei sõltu riigi suurusest ega sõjalisest võimekusest. Nõukogude Liidu diktaator Jossif Stalin küsis küll nördinult, mitu diviisi on paavstil, aga pidi ometi tunnistama paavsti vägevust – sest tema võim toetub just kultuurilistele, usulistele ja diplomaatilistele tõekspidamistele.
Meie Eestis peame hoidma ja innustama oma arvopärte ja otttänakuid, tradattacke ja e-lahendusi. Nemad on meie suursaadikud laias maailmas, pehme jõu jõumehed.
TÕE SÕNA on Eesi NATO Ühingu ja küberkaitseliitlase Kadri Paasi koostöös loodud veebilehekülg, mis kirjeldab interaktiivselt, mis on info-psühholoogiline mõjutustegevus, milleks ja kuidas seda peetakse ja kuidas meist igaühest võib saada infosõdur.
